Peatoimetaja Annela Laaneots
2014 august

Energiajulgeolek ja nunnud karupojad

Tänavu on rahvusvaheline Soome lahe aasta, mille patroonid on Eesti, Soome ja Venemaa presidendid. Eestist sai 1. juulist ka kaheks aastaks Läänemere kaitse Helsingi Komisjoni (HELCOM) eesistujariik ning lisaks on käimas Läänemere aasta. Samuti kavandatakse Rail Balticut ja tänu sellele teame, et Nabalasse plaanitakse looduskaitseala. Meie ülikoolides on käivitunud keskkonnakommunikatsiooni rahvusvahelised projektid ning uurimistööd. Hea uudis on see, et Eestist alguse saanud “Teeme ära” kampaaniast on saanud üleilmne aktsioon, kus lööb kaasa 10 miljonit osalejat 111 riigis neljal mandril. Keskkonnakommunikatsiooni teemat on eespool toodust tulenevalt põhjust lahata küll ja veel. Millistes oludes meie Eesti keskkonnakommunikatsiooni spetsialistid siis toimetavad? Keskkonnaministeerium avaldas äsja kevadise uuringu tulemused, mis kinnitavad, et Eesti elanikud peavad end keskkonnaasjades üha teadlikumaks, samuti hinnatakse Eesti keskkonnaseisundit järjest paremaks. Inimesed tunnevad küll huvi eelkõige oma kodukoha looduse vastu, ent peavad vajalikuks säästa keskkonda inimtegevuse kavandamisel, sest loodusest sõltub meie elukeskkonna kvaliteet. Eksperdid tõdevad, et kuni keskkonnakommunikatsiooniks peetakse vaid matkaradasid ja eriti nende avamisüritusi, looduskirjandusvõistlusi ning muid lilli ja liblikaid, pole muretsemiseks tõesti põhjust. Paraku on maailm komplekssem, mistõttu tuleb meil kommunikatsioonijuhtidena nunnude karupoegade laikimisele kutsumise asemel pead murda märksa keerulisemate keskkonnateemade kommunikatsiooni kallal. Praegused olulisemad keskkonnaotsused puudutavad energia- ja transpordisektorit, põllumajandust ja rahandust. Ühiskonna komplekssemaks muutudes kasvav riskisõnumite arvukus ületab vastuvõtjate suutlikkuse, kirjutab selles ajakirjanumbris äsja keskkonnakommunikatsiooni alal doktoritöö kaitsnud Maie Kiisel. Ta nendib, et üldise teadlikkuse kasvu asemel on välja kujunenud aktivistide grupid, kes on ärevad kõige pärast korraga: nii hüljatud loomade, internetivabaduse, vihmametsade, Palestiina kui ka Ukraina pärast. Keskkonnaga seonduvat pole ka tavaliste ühiskonnaliikmetena meil kellelgi võimalik vältida. Rahvastiku kasv, ressursside nappus, kliimamuutuste mõju kohalejõudmine on muutmas keskkonnaga seonduva tõsisteks majandus-, julgeoleku- ja sotsiaalküsimusteks, kirjutab ajakirjas keskkonnaministri nõunik Annikky Lamp. Head lugemist! P.S. Kuna meie ümber on infokeskkond muutunud, kutsun teid osalema ajakirja Kaja selle aasta mõttekojas, mille teema on “Propaganda jõuline peatõste. Mida peab iga kommunikatsioonijuht ja turundaja sellest teadma?”.

Loe edasi