Peatoimetaja Annela Laaneots
2014 juuni

Nõu Aasia sajandiks 

Selle viimase poole aasta jooksul, mil Tais elasin, pälvisid Euroopaga seotud uudised sealses päevalehes Bangkok Post tähelepanu kahel korral. Esiteks siis, kui algasid Šotsi olümpiamängud ning teiseks Venemaa ja Ukraina vahelise pinge tõttu Krimmi pärast. Muidu oli uudisväärtuslikuks teemaks riisi hind, talupoegade protestid ja oma riigi sisesed rahutused. Mõtteline maakaart mu peas tegi taas pöörde, kesksele kohale, kus me oma koolitunnis oleme harjunud nägema vaadet Euroopale, nihkus Aasia. Põhjust asiaatide viisil maakaarti vaadata on ka meil Eestis küllaga. Nimelt kutsutakse praegust sajandit Aasia sajandiks ning seda suuresti Hiina ja India majanduse ja tarbimise kasvu tõttu. Prognoositakse, et aastaks 2030 saab Hiinast maailma suurima SKP-ga riik. Järjest rohkem on ka Aasiast pärit turistid Eestit avastamas. Jaapanlasi käis meil möödunud aastal võrreldes ülemöödunuga külas poole rohkem, hiinlasi 34% rohkem. Aasias on riike poolesaja ringis, seega ei saa rääkida Aasiast kui ühtsest piirkonnast. On riike, mida meie ettevõtted eelkõige turuna sihivad – neist selles ajakirjanumbris rohkem juttu ongi. Turunduskommunikatsioon Aasia suunal hakkab meilgi muutuma järjest aktuaalsemaks. Ajakirjas jagab oma kogemusi Aasia riikidega suhtlemisest ja ärikontaktide loomisest Liviko, kes on üks meie ettevõtetest, kes sealsel turul omale koha leidnud. Kuidas siis olla Aasias edukas? Nõu annavad selles ajakirjanumbris nii kultuuridevahelise kommunikatsiooni eksperdid ülikoolidest kui ka ettevõtjad ning kommunikatsioonispetsialistid. Kasulikuks lugemisvaraks on näiteks ülevaade Hiina sotsiaalmeediast. Saame jagada ka kohalike endi nõu. Kommunikatsiooninõu Jaapani turule sisenejatele jagab EAS-i välisesindaja Jaapanis Kosaku Yamaguchi, ärikommunikatsiooniks vajalikest teadmistest Hiina turul kirjutab Tartu ülikooli taustaga Xiaotian Zhang. Eestlased on käinud Aasias äritegemist ka kohapeal õppimas – Piret Potisepp kirjeldab oma hiina keele ja Hiinas ärikultuuri omandamise kogemusi. Ise Taimaal elades panin kommunikatsioonist kõrva taha selle, et võtab päris mitu kuud, enne kui muutud rahalaevast nimega “turist” näo ja nimega isikuks. Samuti seda, et sealses ühiskonnas on sotsiaalmeedia olulisemgi kui meil. Hongkongi metroos sõites näiteks on tavaline, et pilgeni täis vagunis valitseb vaikus, mida katkestab vaid klahviklõbin ja mobiiliteadete piiksud. Kõik, absoluutselt kõik vaatavad ainult oma tahvlite ja mobiilide ekraane. Tekib küsimus, miks veel – äkki tõesti inertsist – pannakse metroojaamadesse üles plakateid, sest mitte keegi ju neid ei loe. Ei vaadata ka teisi inimesi. Sõprade ja tuttavatega väljas söömine käib nii, et ühise laua ümber on igaüks ninapidi oma mobiilis. Meil on nii äärmusliku sotsiaalmeediakeskse ühiskonnani veel natuke maad minna. Aasia sajandil on vajalik süveneda Aasia suuna kommunikatsiooni.

Loe edasi